Me kutsume seda nurgakoefitsient sirge r tegelik arv m selline, et:
Nurk on orienteeritud vastupäeva ja saadud positiivsest poolteljest Härg otse r. Nii on meil alati
. Niisiis:
kuni
(puutuja on positiivne 1. kvadrandis)
kuni
(puutuja on negatiivne teises kvadrandis)
Näited:
Nurgakoefitsiendi määramine
Vaatleme kolme juhtumit:
a) nurk on teada
b) sirge kahe erineva punkti koordinaadid on teada: A(xA, yA) ja B(xB, yB)
Kuidas (vastavad nurgad) peame
.
Kuid, m = tg Niisiis:
Seega näiteks läbiva sirge nurgekoefitsient A(2,3) ja B(-2, 5) é:
c) rea üldvõrrand on teada
Kui joon läbib kahte eraldiseisvat punkti A(XA, YA) ja B(XB, YB), meil on:
Laplasi teoreemi rakendamine esimeses reas tuleb:
(YA - JahB) x + (XB - XA) y + XAYA - XBYB = 0
Joone üldvõrrandist:
Nende väärtuste alistamine meil on:
Sirge r võrrand, teada nurgakoefitsient ja punkt r
Ole r nurgakoefitsiendi joon m. Olemist Lk(X0, Y0), Lk r ja Q(x, y) r (Q
Q), võime kirjutada:
Näitena määrame sirge üldvõrrandi r mis läheb läbi Lk(1, 2), kus m = 3. Nii et meil on X0= 1 ja Y0= 2. Logo:
y-y0= m (x-x0)
y-2 = 3 (x - 1)
y-2 = 3x - 3
3x - y - 1 = 0
mis on üldine võrrand r.
Järgmine: joonte graafik